Tänapäeval elavad romad Eestis eri linnades ja maapiirkondades ega ole väga homogeenne kogukond. Mitte kõik romad ei ela sarnastes tingimustes ning töötatakse erinevatel elualadel. Sealjuures on sageli eelistatud äri ja kauplemine ning eraettevõtlus. Ühelt poolt kuna need pakuvad suuremat paindlikust, nii et on võimalik tegeleda ka perekondlike asjaajamistega ning olla laiendatud perega kontaktis. Paljud eelistavad ka ametiharidust, näiteks õppida kokaks. Teisalt aga on haridustase takistuseks kõrgema kvalifikatsiooniga tööde saamisel. Suviti on üheks lisaraha teenimise võimaluseks ka marjakorjamine ja saaduste kokkuostjatele müümine. Romad räägivad ka diskrimineerimisest tööturul ja sellest, kuidas see neid mõjutanud on. Nooremad romad otsivad tihti võimalusi töötada välismaal, kus on rohkem töövõimalusi, kõrgemad palgad ja parem sotsiaalsüsteem. Soome ja Suurbritannia on olnud populaarsed sihtkohad, kuid romad jäävad sellegipoolest tihedalt seotuks oma perekondadega Eestis. Roma MTÜ-d soovivad paremaid haridusvõimalusi vähemkindlustatud ja vähemate võimalustega peredest tulevatele lastele, kelle vanematel pole võimalusi ning oskusi oma lapsi haridusteel aidata. Näiteks on roma MTÜ-de survel lahendatud puuduliku keeleoskuse tõttu roma laste õppima suunamine erivajadustega laste koolidesse. Roma lapsed Eestis räägivad tihti varajasest east peale mitut keelt, mis üldiselt on küll eelis, kuid võib põhjustada probleeme kooliteed alustades.
