Sissejuhatus
Roma kogukond Eestis on üpris väikesearvuline (2018. aasta rahvastikuregistri andmete järgi 649 inimest, 2013. aasta rahvastikuregistri andmete järgi 593 inimest, 2011. aasta rahvaloenduse järgi 456 ja kuid mitteametlike andmete järgi võib olla 1000–1500 inimest, Euroopa Nõukogu hinnangul on Eestis umbes 1250 romat). Romasid seovad Lätis ja Venemaal elavate sugulastega perekondlikud sidemed, kogukond on riigi piiride ülene, kuid eksisteerib ka enese identifitseerimine Eesti romadena (Estonska roma). Lingvistiliselt saab jagada roma kogukonna Lotfitka (Läti) ja Xaladytka (ka Ruska, Vene) dialektigruppideks. Samad dialektid esinevad ka Lätis. Suurem osa Eestis elavatest romadest räägib Lotfitka dialekti. Romad identifitseerivad end Läti, Vene või Eesti romadena. Eesti romadena on enamasti hakanud end identifitseerima põlvkondi Eestis elanud Läti romad. Segaabielud Lotfitka ja Xaladytka dialeketi kõnelejate vahel on sagedased. Eestis on romad olnud traditsiooniliselt Vene õigeusku ja luterlased, lisaks vähemal määral ka katoliiklased. Religioosne kuuluvus abikaasade vahel võib varieeruda. Alates peamiselt 1990. aastatest on romad pöördunud ka evangeelsetesse kristlikesse kirikutesse nagu näiteks nelipühi ja baptismi kirikud. Pöördumiste juures on olulist rolli mänginud Soome romade ehk kaalede misjonitöö.
